Tootmises ja elus saab silikageeli kasutada N2, õhu, vesiniku, maagaasi [1] jne kuivatamiseks. Happe ja leelise järgi saab kuivatusaine jagada: happeliseks kuivatusaineks, aluseliseks kuivatusaineks ja neutraalseks kuivatusaineks [2]. Silikageel näib olevat neutraalne kuivatusaine, mis kuivatab NH3, HCl, SO2 jne. Põhimõtteliselt koosneb silikageel aga ortoränihappe molekulide kolmemõõtmelisest intermolekulaarsest dehüdratsioonist, mille põhiosa on SiO2 ja pind on rikas hüdroksüülrühmade poolest (vt joonis 1). Põhjus, miks silikageel suudab vett imada, on see, et silikageeli pinnal olev räni hüdroksüülrühm saab moodustada molekulidevahelisi vesiniksidemeid veemolekulidega, mistõttu see saab adsorbeerida vett ja seega täita kuivatavat rolli. Värvi muutev silikageel sisaldab koobalti ioone ja pärast adsorptsioonivee küllastumist muutuvad värvi muutvas silikageelis olevad koobalti ioonid hüdreeritud koobalti ioonideks, nii et sinine silikageel muutub roosaks. Pärast roosa silikageeli kuumutamist temperatuuril 200 ℃ teatud aja jooksul katkeb vesinikside silikageeli ja veemolekulide vahel ning värvi muutnud silikageel muutub uuesti siniseks, nii et ränihappe ja silikageeli struktuuriskeemi saab uuesti kasutada, nagu on näidatud joonisel 1. Seega, kuna silikageeli pind on rikas hüdroksüülrühmade poolest, võib silikageeli pind moodustada ka molekulidevahelisi vesiniksidemeid NH3 ja HCl-ga jne. ning NH3 ja HCl kuivatusainena toimimine ei pruugi olla võimalik ning olemasolevas kirjanduses selle kohta asjakohast aruannet pole. Millised olid tulemused? Käesolev katsealune viis läbi järgmise eksperimentaalse uuringu.
Postituse aeg: 14. november 2023
